Warning: include_once(/home/la02/6706079/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache-phase1.php): failed to open stream: Permission denied in /data01/virt95584/domeenid/www.orrokliinik.ee/htdocs/wp-content/advanced-cache.php on line 20

Warning: include_once(): Failed opening '/home/la02/6706079/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache-phase1.php' for inclusion (include_path='.:') in /data01/virt95584/domeenid/www.orrokliinik.ee/htdocs/wp-content/advanced-cache.php on line 20

Warning: include(/home/la02/6706079/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache-base.php): failed to open stream: Permission denied in /data01/virt95584/domeenid/www.orrokliinik.ee/htdocs/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache.php on line 99

Warning: include(): Failed opening '/home/la02/6706079/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache-base.php' for inclusion (include_path='.:') in /data01/virt95584/domeenid/www.orrokliinik.ee/htdocs/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache.php on line 99

Warning: include_once(/home/la02/6706079/wp-content/plugins/wp-super-cache/ossdl-cdn.php): failed to open stream: Permission denied in /data01/virt95584/domeenid/www.orrokliinik.ee/htdocs/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache.php on line 122

Warning: include_once(): Failed opening '/home/la02/6706079/wp-content/plugins/wp-super-cache/ossdl-cdn.php' for inclusion (include_path='.:') in /data01/virt95584/domeenid/www.orrokliinik.ee/htdocs/wp-content/plugins/wp-super-cache/wp-cache.php on line 122
Koerte reisimeditsiinist | Orrokliinik

Näituse- või puhkusereisilt võivad koerad kaasa tuua mitmeid meie jaoks eksootilisi haigusi. Enamik neist haigustest on parasitaarhaigused või välisparasiitide poolt siirutatud tõved ning õigete tõrjevahendite kasutamisel on võimalik nakatumist vältida.

Babesioos on puukide vahendusel leviva ainurakse parasiidi poolt põhjustatud haigus, mille peamiseks haigusnähuks on hemolüütiline, ehk punavereliblede ülemäärasest lagunemiset tingitud aneemia. Ägeda hemolüüsiga kaasnevad sellised nähud, nagu kõrge palavik, isutus, loidus ja limaskestade heledus. Raskematel haigusjuhtudel võib kaasneda äge neerupuudulikkus, kesknärvisüsteemi häired, vere hüübimise häired, limaskestade kollasus, maksakahjustuse tunnused, hingamishäired, ebanormaalne südame töö ja pankreatiit. Rasketel juhtudel on babesioos surmav. Maades, kus haigus on levinud, saab diagnoosimiseks kasutada seroloogilisi ja PCR meetodil uuringuid. Klassikaline diagnoosimeetod on värvitud vereäige mikroskopeerimine, hoolika otsinguga võivad babeesiad haige looma punastes verelibledes leitavad olla. Vereproov selliseks uuringuks võetakse kas perifeersetest veresoontest (kõrvalesta serv, küüne ots) või veeniverest. Üht ei saa teisele eelistada, sest mõnikord annab positiivse tulemuse üks ja mõnikord teine. See uurimisviis on kättesaadav ka meil neis kliinikutes, kus vereproovi värvimiseks mõeldud vahendid on olemas.

Babesioosi ravi on komplitseeritud, sest spetsiifiline ravim, mis babeesiaid hävitaks, võib olla raskesti kättesaadav. Lisaks tuleb tegeleda muude nähtudega, mida äge hemolüüs tekitab. Meie koerad pole enamasti babeesiatega kokku puutunud ja see haigustekitaja on nende immuunsüsteemile täiesti uus vaenlane. Seepärast kipub haigus kulgema väga ägedalt ja võib juhtuda, et haige koer sureb vaatamata spetsiifilisele ravile. Haigusega kaasnevast neeru- ja maksakahjustusest taastumine võib olla pikk ja vaevaline.

Babesioosi vältimine sõltub eelkõige babeesiat siirutavate puukide tõrjumisest. Babesioosi vastu on olemas ka vaktsiin, kuid selle efektiivsus ei ole sugugi nii suur, kui me enamasti vaktsiinidelt ootame. Vaktsiin ei kaitse koera nakatumise eest, vaid tutvustab immuunsüsteemi parasiidiga nii palju, et hilisem võimalik haigestumine kulgeb kergemini kui vaktsineerimata loomal. Kindlam on kasutada puugivastaseid ravimeid (Frontline, Advantage), eriti mõistlik on valida putukaid peletava ja neid tapva toimega vahend (Advantix). Ravimeid kasutades tuleb olla kursis nende toimeajaga, sest ravimite toime kestus on erinev. Reeglina ei kaitse ükski täpilahusena manustatav ravim koera puukide eest kauem kui 3-4 nädalat. Kui see aeg lõpeb, aga reis alles kestab, tuleb ravimi manustamist kindlasti korrata. Kindlasti on abika ka putukaid peletavate spreide kasutamine.

Babesioosi levikuala on Lõuna-Euroopa, Aasia, Ameerika (v.a. külmemad alad) ja Aafrika. Lõuna-Euroopat tuleks siinkohal võtta kõige laiemas mõistes, sest haigust võib saada väga ultuslikult alalt Ukrainast ja Lõuna-Venemaast kuni Vahemeremaadeni, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Poola lõunapoolsemad alad kaasa arvatud.

Südameusstõbi on teine soojematelt maadelt pärinev parasitaarhaigus, mida võib reisilt kaasa tuua. Parasiit levib teatud sääseliikide vahendusel ja tema levik sõltub otseselt sellest, kas keskkonnatingimused on neile sääskedele sobilikud või ei. Südameussi levikuala on enam-vähem sarnane babesioosi omaga: Ameerika, Aafrika, Polüneesia, Austraalia ja Jaapan. Euroopas on haigus enam levinud Vahemeremaades, kus keskmine prevalents on kuni 10%, s.t. kuni kümnendik koertest on haigustekitajaga kokku puutunud. Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias on uuringutes leitud prevalentsiks isegi üle 20%. Nakatunud koer ei ole otseselt nakkusallikaks teistele koertele, sest parasiit vajab ühelt loomalt teisele üle kandumiseks sääski, kelle organismis teevad parasiidi noorvormid läbi teatud arengujärgu. Samas näitab niivõrd lõrge levimus, et seda parasiiti on antud piirkonnas palju ja nakatumise risk on suhteliselt suur.

Südameussiga nakatunud koera kudedes arenevad sääselt saadud tillukesed ussi noorvormid. 4-6 kuud peale nakatumist asuvad vastsed veresoontesse ja liiguvad südamesse. Täiskasvanud südameussid elutsevadki südames, sünnitades seal omakorda uusi vastseid. Meie kliimas ei suuda need vastsed leida enda edasiseks arenguks sobilikke sääski, kuid täiskasvanud ussi elu kestus on kuni 5 aastat. Südameuss takistab normaalset verevoolu ja tekitab südamekahjustusi. Väliselt võib see väljenduda südamepuudulikkuses, eelkõige jõudluse vähenemises. Südameussi diagnoositakse seroloogiliselt, võidakse leida vastseid veres ja täiskasvanud ussi südame ultraheliuuringul. Seroloogiliseks uuringuks mõeldud kiirtest on ka meil saadaval.

Südameussi profülaktikaks on olemas spetsiifilised ravimid, mis on ka meil saadaval. Täpilahusena manustatavad Stronghold ja Advocate on surmavad südameussi noorvormidele ja kui ravimi manustamisskeemist (1 x kuus) on kinni peetud, siis peaks südameussiga nakatumise risk puuduma. Kui lisaks kasutatakse ka putukaid peletavaid vahendeid, siis ei pea südameussi pärast muretsema.

Angiostrongüloos, inglisekeelses kirjanduses ka nn. prantsuse südameuss on veresoontes ja südames parasteeriv ümaruss. Selle parasiidi levikuala on Prantsusmaa Taani, Inglismaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Hispaania, Šveits, osad Aafrika riigid, Türgi, osad SRÜ riigid, Brasiilia, Kolumbia ja Newfoundland Kanadas. Parasiiti on leitud ka Argentiinas, Austraalias ja Kreekas. Kuna selle parasiidi vastu aitab konventsionaalne ussirohi ning Stronghold ja Advocate, siis enamasti see parasiit probleeme ei tekita. Anname ju oma koertele ussirohtu regulaarselt nagunii.

Enam-vähem samadel aladel on levinud peensoole parasiit ankülostooma. Ka tema vastu aitavad eelpoolnimetatud vahendid ja see parasiit ei ole kliiniliselt olulisem kui meil tavapärased solkmed.

Suhteliselt vähetuntud, ent siiski ohtlik haigus on ehrlihhioos. Tegu on bakteriaalse haigusega, mida siirutavad puugid. Haigustunnused võivad olla väga erinevad ja ei pruugi sugugi viidata võõral maal saadud eksootilisele nakkusele. Haigusega kaasnevad loidus, isutus, palavik, lümfisõlmede suurenemine, verevalumid ja erinevad silmahädad, võib esineda liigesepõletikke, neuroloogilisi hädasid ja neerupatoloogiaid. Loomaarstid nimetavad ehrlihhioosi mõnel pool “vaikseks tapjaks”, sest haigus võib jääda varakult diagnoosimata ja kaugele arenenud kroonilistel juhtudel ei pruugi haigus olla enam ravile alluv. Diagnoosimisel on oluline eelinfo, et üldse on reisil käidud (see puudutab loomulikult kõiki siin nimetatud haigusi). Haigust on võimalik diagnoosida seroloogiliselt, selleks on olemas kiirtest. Haigus on levinud Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Lõuna-Euroopas. Euroopa riikidest esineb seda haigust sagedamini Hispaanias, Portugalis, Lõuna-Prantsusmaal, Korsikal, Itaalias ja Kreekas. Haiguse profülaktikaks on puukide tõrjumine.

Leišmanioos on liivakärbeste poolt siirutatud ainurakse parasiidi tekitatud haigus, millesse võivad nakatuda nii koerad kui inimesed ja mitmed muud imetajad. Leišmanioosi käsitletakse peamiselt nahahaigusena, sest nahamuutused on selle nakkuse puhul kõige silmatorkavamad (karvakadu, koorikud, kõrvalestade ja käppade naha haavandumine), sageli kaasnevad lümfisõlmede turse ja üldine nõrkus, rasketel juhtudel ka neerupuudulikkus ja verejooksud. Diagnoosimeetoditest on meil ilmselt kõige kätesaadavam muutustega lümfisõlmedest võetud peennõela aspiraadi uuring ja nahabiopsia uuring. Piirkondades, kus haigus on levinud, saab diagnoosida ka seroloogilisel meetodil.

Euroopa riikidest on leišmanioos levinud Vahemeremaades ja Portugalis, meile lähematest piirkondadest võiks nimetada veel Lähis-Ida riike. Kuna haigus levib liivakärbeste vahendusel, siis peamiseks profülaktiliseks vahendiks on putukate peletamine. Täpilahustest sobib selleks Advantix, aga kasutada võib ka teisi repellente.

Üldised soovitused:

  • Kasutage adekvaatseid puugitõrje vahendeid
  • Peletage sääski ja kärbseid tõrjevahendi abiga
  • Sääski ja liivakärbseid liigub rohkem hämaral ajal, arvestage sellega
  • Lugege hoolikalt ravimi pakendi infolehte: ravimi toimeaeg on seal alati kirjas
  • Haige loomaga arsti juurde minnes ärge unustage reisi mainida