Sügeluse, nahapõletiku või muude nahahädade käes vaevleva koera või kassi omanik kuuleb varem või hiljem loomaarsti soovitust panna lemmik dieedile. Tihti nimetatakse sealjuures termineid hüpoallergeenne või ellimineerimisdieet ja jääb mulje, et selle võõrsõna taga peitub lahendus kõigile hädadele. Tegelikult on dieet osa nahaprobleemi diagnoosimise pikast teest.
Eritoidu kasutamise eesmärk on esmalt saada jälile koera nahahädade või seedeprobleemide põhjusele. Õigesti valitud dieet annab võimaluse saada enam-vähem kindel vastus küsimusele, kas loom on tundlik mõne toiduaine suhtes. Sagedased ajendid sedalaadi dieedi kasutamiseks on üldine sügelus, korduvad nahapõletikud, korduvad väliskõrva põletikud, varbavahede närimine ja lakkumine, näo ja kaela piirkonna sügelus. Kui taoliste hädade puhul on välistatud parasitaarhaigused, eelkõige kirbud, tuleks hakata otsima sügeluse ja korduvate põletike algpõhjust. Sügelus ei teki kunagi niisama, parasitaarhaigused, allergia ja teisesed nahapõletikud on enamasti sügeluse taga. Teiseste nahapõletike puhul kasutatakse ravimeid vastavalt sellele, missugune haigustekitaja on nahalt leitud. Parasitaarhaigused saab välistada nahakaabete uuringute ning katselise raviga. Kui parasiidikahtlust ei ole ja nahapõletik on kontrolli alla saadud, jõuamegi diagnoosimise protsessis etappi, kus tuleks välistada või kinnitada toiduallergia või toidutalumatus.
Sobiliku dieedi koostamisel on 1 kindel reegel. Toidu komponendid, eelkõige valgu allikas peab olema koera jaoks uus. Näiteks, kui koer on söönud kana- ja sealiha sisaldavaid koeratoite, sobiks talle kala-riis või kala-kartul. Tegelik elu on muidugi palju keerulisem, sest tagantjärele võib olla väga keeruline kindlaks teha, milliseid lihaliike loom söönud on. Koer võib olla söönud mitmeid erinevaid kuivtoite, saanud lisaks kodutoitu ja seeläbi “tuttav” kõigi kättesaadavate toiduainetega. Võime küll välja pakkuda, et koer võiks süüa küülikulihast ja riisist koosnevat toitu, kuid see soovitus pole kuigi praktiline. Suurt kasvu koera 6 nädalat küülikulihaga toita on lihtsalt liiga kallis.
Väga sageli jõuamegi dieedist rääkides sellesse punkti, et kättesaadavaid ja mõistliku hinnaga toiduaineid pole. Ja siis siirdume kuivtoidu riiuli ette, sest mingi lahendus peab ju ometi olemas olema.
Kui sobilik dieet on välja valitud, järgneb 6 nädalat ranget režiimi. Regulaarselt kuivtoitu söövate koertega pole sageli erilist probleemi, nad on enamasti nõus ka uue toiduga. Mured algavad nende koertega, kes on harjunud saama kodutoitu lisaks oma kuivtoidule, maiusi, inimeste laualt palukesi jne. Tihti keelduvad nad esialgu üldse uuest kuivtoidust ja manguvad laua ääres, sest kõht on ju ikkagi tühi. Kõige kindlam viis selle olukorraga toime tulemiseks on jääda endale kindlaks, anda koerale 2-3x päevas 15 minutiks ette tema toidukauss dieediga ja igasugust mangumist ignoreerida. Sellise taktika kasutamisel saab koer paari päevaga aru, et muud võimalust ei ole ja tuleb leppida. Sageli ei söö koerad oma uut toitu sama palju kui varem ja jäävad testiperioodi vältel kõhnemaks. Üldiselt tervetele koertele see siiski halvasti ei mõju ja kui testiperiood on läbi, saab hakata katsetama varem söödud toiduainetega.
Kui 6 nädalat dieeti on läbi, järgneb tulemuse hindamine ja edasise tegevusplaani koostamine. Ei maksa unustada, et kui dieeti on suudetud korralikult pidada ja toit on algselt õigesti valitud, siis on soovitud vastuseks nii positiivne kui negatiivne tulemus. Positiivse tulemuse all pean silmas seda, et sügelus on kadunud ja koer tunneb end hästi. Sellisel juhul saab teha järelduse, et koeral on toidutundlikkus ja saab hakata ükshaaval välja selgitama toiduaineid, mis on sellele konkreetsele loomale sobimatud ning milliseid ta saaks süüa ilma nahaprobleemide või ka seedehäirete taastekkimist kartmata. Kuna vastus on selleks hetkeks juba käes, siis ei maksa teha katset uuesti koerale tema endist toitu söötes. Tõenäoliselt tekivad nahaprobleemid uuesti, aga me ei saa teada enamat kui seda, et koeral on tundlikkus mõne vanas toidus sisaldunud komponendi suhtes. Konkreetsema tulemuse saamiseks tuleks hakata katsetama üksikute toiduaenetega eraldi. Näiteks lisatakse dieettoidule kanaliha ja seda tehakse seni, kuni sügelus taastub. Kui sügelust ei ilmne 2 nädala jooksul, võib kanaliha kuulutada ohutuks. Järgmiseks saab lisada mõne teise lihaliigi ja nii toimitakse seni, kuni tekib nn. lubatud ja keelatud toiduainete nimekiri. See protsess on muidugi vaevaline ja võib venida mitme kuu pikkuseks pidevaks katsetamiseks. Vahepeal võivad tekkida tagasilöögid, sest koer võib olla mõne toiduaine suhtes niivõrd tundlik, et tal tekib juba paarist-kolmest söömaajast ravi vajav nahapõletik. Alternatiiv sellele katsemeetodile on sööta seda sama nahadieeti edasi.
Alati siiski nii hästi ei lähe ja peale 6-nädalast dieeti on vastus ikkagi negatiivne, s.t. koeral püsib sügelus ja nahapõletik võib isegi ägeneda. Ühest küljest tekitab see masenduse, sest pingutustest hoolimata on lemmikul ikka halb olla. Ometi ei maksa meelt heita, sest oleme saanud vastuse, et koer ei ole toiduallergik ja saab edasi minna atoopia diagnoosimisega, samal ajal ravimite, toidulisandite või eridieediga naha seisundit parandades.
Loomulikult ei ole päriselus asjad nii lihtsad. On hulk põhjusi, miks toidu suhtes tundlik koer ei reageeri dieedile soovitud viisil ja meie toitmiskatse tulemus on valenegatiivne. Sügelus püsib, nahapõletik võib isegi ägedamaks minna ja olukord võib olla väga ebaselge: sügelus võib olla vahelduv, mõnikord hullem, siis jälle peaaegu kaduda.
- Ebapiisav teisese nahapõetiku ravi, näiteks ei anta antibiootikumikuuri lõpuni, sest naha seisund läheb ravikuuri alguses kiiresti paremaks. Tihti katkestatakse ravi hirmus, et tabletid mõjuvad lemmikule halvasti. Pikal ravikuuril on siiski omad põhjused ja tablettide andmist ei maksa enneaegu lõpetada.
- Dieeti ei suudeta 100% järgida. Isegi kui osad pereliikmed on kindlameelsed, siis sageli leidub õrnahingelisi, kes koerale laualt viinereid vms poetavad. Nimetaksin sellist käitumist diversiooniks, sest koeral on pidevalt kõht tühi, ta ei söö oma dieeti piisavalt lootuses saada muud toitu. Lisaks ei anna toitmiskatse mingit tulemust, sest tihti on koer tundlik just laualt antud toiduaine, näiteks piima, kana- või sealiha suhtes. Tegelikult raisatakse sellisel juhul nii aega kui raha ja koera tervis sellest paremaks ei lähe.
- Muud kaasuvad haigused võivad varjutada deedi efektiivsuse. Näiteks on koeral lisaks toidutalumatusele veel atoopia, ehk allergia keskkondlike alleergenide suhtes.
- Dieet on valesti valitud. Kuna me ei tea ette, mille suhtes koer konkreetselt tundlik on, siis võib dieeti valides teha vea. Eriti kipub see juhtuma nende koertega, kes on söönud kõikvõimalikke toiduaineid. Valdavalt ei ole koerad tundlikud riisi suhtes ja suur osa dieettoite sisaldavad riisi. Samas on üksikuid loomi, kes on tundlikud ka riisi suhtes. Taolistel juhtudel on abiks dieedi vahetamine ja hüdrolüüsitud valke sisaldav valmistoidu kasutamine.
Meie kliinikus saada olevatest dieetidest soovitame Royal Canini Hypoallergenic dieeti. Seda kasutame kõige sagedamini, sest kogemused on head ja söödavus ka suhteliselt hea. Tegu on hüdrolüüsitud sojavalku ja riisis sialdava dieediga, mis on just lõhustatud taimse valgu kasutamise tõttu vägagi kindla peale minek. RC sarjas on olemas ka kala ja riisi dieet, mis sobib hästi koertele, kes pole varem kala söönud.
Alternatiiv on Specificu CDD: see on riisi ja kanamuna sisaldav toit. Kui koer ei ole varem muna söönud, siis see toit sobib hästi. Ka Specificul on tulekul hüdrolüüsitud valke sisaldav dieet ning hüdrolüüsitud valke ja suures koguses asendamatuid rasvhappeid sisaldav ravitoit. Viimane peaks olema eriti hea lahendus, sest asendamatutel rasvhapetel on väga palju häid toimeid, muuhulgas ka nahapõletikku ja sügelust leevendav efekt.
