Viimase 10-15 aasta jooksul on koerte ja kasside vaktsineerimise põhimõtted olnud enam-vähem ühesugused. Osa neist reeglitest on olnud paika pandud seaduste-määruste ja osa tunnustatud vaktsineerimiskeemide ja -soovitustega. Vaktsineerimisjuhised on põhinenud nii meie nakkushaiguste-alasele olukorral, ravimiinfol, koerte ja kasside vanusest ning elustiilist sõltuvatel erisustel ning nakkushaiguste tõrje eeskirjadel-määrustel.

Senine praktika on hakanud muutuma korraga mitmel eri põhjusel. Umbes aasta tagasi andis Maailma Väikeloomaarstide Assotsiatsioon (WSAVA) välja uued vaktsineerimissoovitused. Uutes juhistes on päris mitmeid muutusi sõltuvalt konkreetsest nakkushaigusest. Senine praktika on olnud vaktsineerida koeri igal aastal kompleksvaktsiiniga, mis sisaldab koerte katku, parvoviiruse, nakkusliku hepatiidi, leptospiroosi ja marutaudi vaktsiini, enamasti ka paragripi vaktsiini.

Samas näitavad uuringud, et nii koerte katkui kui parvoviiruse ja ka hepatiidi vaktsiin annavad täiskasvanud koerale immuunsuse pikemaks ajaks kui üks aasta. Sellest on tulnud ka uutesse juhistesse soovitus vaktsineerida täiskasvanud koeri nede kolme haiguse vastu iga 2-3 aasta järel. Omaette probleem on aga leptospiroos, mille vastane vaktsiin võib vaktsiini koostises olevate tüvede vastu kaitse anda isegi pisut lühemaks ajaks kui 1 aasta. Tegelik vajadus selle vaktsiini järele sõltub koera elustiilist ja seeläbi nakkusriskist.

Marutaudi vastase vaktsineerimise sagedus on väga paljudes riikides sätestatud seaduste või määrustega ja vaktsineerida tuleb nii, nagu reeglid seda ette näevad. Meil on väga pikka aega olnud kohustus vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu igal aastal. Äsja see reegel Eestis siiski muutus ja edaspidi võib vaktsineerida mitte igal aastal, vaid igal teisel aastal. Oma rolli mängib siin ka kasutatav vaktsiin. Osa marutaudi-vastastest vaktsiinidest on Eestis registreeritud kasutamiseks iga-aastaselt ja loomaarst peab lähtuma ravimijuhendist. Iga-aastast vaktsineerimist võib loomaarst soovitada ka suurema marutaudi-riskiga koertele, näiteks jahikoerad, piirialadel metsade vahel elavad koerad jne.

Omaette teema on aga kutsikad, sest nende esmavaktsineerimine on eriti oluline. Kutsikate vaktsineerimise osas ei too uued juhised muutusi. Kutsikate vaktsineerimisega tuleks endiselt alustada 6-8 nädala vanuses ja teha seda 3 korda 3-4-nädalaste vahemikega. Viimane vaktsineerimine ei tohiks olla tehtud varem kui 16 nädala vanuses. Marutaudi-vastast vaktsineerimist käsitlev määrus nõuab endiselt, et kõik 4-kuused koerad ja kassid peavad olema marutaudi vastu vaktsineeritud. Kutsikate vaktsineerimise puhul ei tohi unustada esimest kordusvaktsineerimist 12 kuud peale viimast kutsikaea-süsti. Esimese kordusvaktsineerimise puhul ei kehti eespool toodud soovitused. Kui kutsikaeas on loom korralikult vaktsineeritud ja ja esimene kordus aasta hiljem tehtud, võib tõepoolest hakata teatud haiguste vastu süste tegema iga 2-3 aasta järel.

Tundub, et asjad lähevad lihtsamaks, sest igal aastal ei peagi nagu loomaarsti külastama. Tegelikkus on siiski vastupidine. Vaktsineerimine peaks muuuma palju personaalsemaks. Tuleks hakata rohkem hindama võimalikke riske ja vastavalt nendele ka tegutseda. Oma rolli mängivad näituste ja võistluste eeskirjad, võimalikud piiriületused ja välisriikide reeglid.

• Kutsikas: 3 süsti kuuajaste vahedega, alates 6-8 nädala vanusest, neist 1 süst sisaldab marutaudi vaktsiini
• Aastane koer: kompleksvaktsiin koos marutaudiga
• Kodukoer: kompleksvaktsiin iga 2-3 aasta järel ja marutaudi vaktsiin iga 2 aasta järel
• Näitusekoer: kui näituste reeglid samuti muutuvad, siis samamoodi kui kodukoer. Praegusel hetkel siiski igal aastal kompleksvaktsiin ja marutaudi vaktsiin
• Veretestid marutaudi vastatste antikehade tiitrimiseks: reeglid on endised vastavalt sihtkohale. Juba testitud koera võib hakata marutaudi vastu vaktsineerima üle aasta kui kasutatava ravimi juhend seda lubab. Oluline on “europassi” kantud kehtivusaeg.
• Jahikoer: otsest nõuet ei ole, kuid soovitatakse marutaudi vastu vaktsineerida igal aastal

 Eraldi tuleks käsitleda leptospiroosi riski. Koera vaktsineeriv loomaarst peaks küsima ka koera elustiili kohta juhul, kui iga-aastast vaktsineerimist enam ei tehta. Risk seda haigust saada on suurem koertel, kes puutuvad kokku rottidega. Leptospiroosi levikuks on vajalik seisev suhteliselt soe vesi. Tiikide, lompide ja muu sellisega kokku puutuvat koera tuleks igal aastal, soovitavalt kevadeti leptospiroosi vastu vaktsineerida.

Kasside osas nii suuri muutusi ei ole. Kasse tuleks endiselt vaktsineerida hingamisteede viirushaiguste (kaliitsi- ja herpesviroos) ning kassikatku (panleukopeenia) vastu igal aastal. Kassipoegi tuleks kompleksvaktsiiniga vaktsineerida 2 korda kuuajase vahega, neist 1 vaktsiin peaks sisaldama ka marutaudi. Esimene kordus koos marutaudi vaktsiiniga ikka aasta pärast. Marutaudi vaktsiini võib edaspidi manustada üle aasta.